AvalehtEestiРусский
Jõuluvana tuleb jõululaupäeval, neljapäeval 24. detsembril 2026: kes toob kingitused ja millal
Kingitused jagatakse jõululaupäeval, tänavu neljapäeval 24. detsembril. Jõuluvana ootab, et laps loeks talle kingituse eest salmi, ja päkapikud jätavad advendiajal kingadesse väikeseid asju.
Kes toob kingitused ja millal
Jõuluvana
24. detsember
Kes toob kingitused ja millal
Jõuluvana · 24. detsember
Jõuluvana on kingituste toomise tavast hiline tulija. Tema eelkäija oli jõulusokk, ja jõulumees levis 19. sajandi lõpus Saksa eeskujul, sõna ise on tõlge sõnast Weihnachtsmann. Esimene teadaolev jõulutaadi külaskäik oli 1896 Audru-Malla koolimajas Pärnumaal. Tavaliselt külastab kodu kostüümis inimene, ja kingituse eest eeldatakse, et laps loeb jõulusalmi või esitab midagi muud. Kui laps on olnud paha, võib vana kaasas olla vitsakimp. Tänapäeval tuleb jõuluvana jõululaupäeval.
Millal kingitusi jagatakse?
Paljudele eestlastele on jõululaupäev, 24. detsember, jõulude peapäev. Siis süüakse jõuluõhtusööki, käiakse sugulastel külas ja avatakse kingitused. Tänavu on jõululaupäev neljapäev. 1. jõulupüha on reedel, 25. detsembril, ja 2. jõulupüha laupäeval, 26. detsembril.
Enne kingituste avamist on kombeks, et laps esitab jõuluvanale salmi. Luuletuse või laulu lugemine kingituse eest tuli Eestisse luterliku rahvapedagoogika kaudu: hästi kasvatatud laps pidi oskama salmi peast.
Päkapikud advendiajal
Päkapikud tulid jõuluvana abilisteks 1930. aastatel Soome ja Rootsi eeskujul. Nad käivad salaja laste juures enne jõule ja jätavad öösel kingadesse väikesi asju. Advendiaeg kestab neli nädalat, ja lapsed panevad kinga või sukk aknalauale ning vaatavad hommikul, kas päkapikud on käinud.
Uuringu järgi ütleb 38 protsenti Eesti elanikest, et päkapikud toovad neile kingitusi kinga sisse. Kahe- või enamalapselistes peredes täidetakse sukad magusaga 82 protsendil juhtudest.
Nõukogude aeg ja nääripäev
Nõukogude ajal jõule ametlikult ei tähistatud. Jõulud asendati nääridega ja kodudes käis näärivana. Siiski jäi komme püsima ka siis, kui jõule ei tähistatud igas peres. Pärast taasiseseisvumist hakkasid jõulud ja kirikus käimine taas kasvama.
Riigipühad ja tööpäev
Jõululaupäev, 24. detsember, on Eestis riigipüha, samuti 1. ja 2. jõulupüha. Uusaasta on riigipüha 1. jaanuaril, mis jääb 2027. aastal reedele.
Advent ja pühad 2026/27
Jõuluaja olulised kuupäevad nädalapäevaga.
- p 29. nov., 6., 13. ja 20. dets.
- Neli adventpühapäeva.
- N 24. dets.
- Jõululaupäev, riigipüha. Jõuluvana ja kingitused.
- R 25. dets.
- 1. jõulupüha, riigipüha.
- L 26. dets.
- 2. jõulupüha, riigipüha.
- R 1. jaan. 2027
- Uusaasta, riigipüha.
- K 6. jaan. 2027
- Kolmekuningapäev: riiklik tähtpäev, mitte puhkepäev.
Töölepingu seaduse § 53 järgi lühendatakse jõululaupäevale ja uusaastale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra: 2026. aastal on need kolmapäev, 23. detsember, ja neljapäev, 31. detsember.
Riigi Teataja: Pühade ja tähtpäevade seadus · Riigi Teataja: Töölepingu seadus § 53
Külastuse tellimine
- Jõuluvana
- 75–200 € · ~25 min
- 24. detsember
Korduma kippuvad küsimused
- Millal Eestis kingitused avatakse?
- Jõululaupäeval, 24. detsembril. Tänavu on see neljapäev. 1. jõulupüha, reede 25. detsember, ei ole kingituste päev.
- Kas laps peab jõuluvanale salmi lugema?
- Kombe järgi küll. Jõuluvana ootab kingituse eest salmi või laulu. See komme tuli luterliku rahvapedagoogika kaudu.
- Mis vahe on päkapikul ja jõuluvanal?
- Päkapikud toovad advendiajal väikeseid asju, näiteks kommi, kinga sisse. Jõuluvana tuleb jõululaupäeval. Päkapikud said jõuluvana abilisteks 1930. aastatel.
- Kas jõululaupäev on riigipüha?
- Jah. 24. detsember on riigipüha, nagu ka 1. ja 2. jõulupüha. Uusaasta 2027 on reedel, 1. jaanuaril.
- Mis oli jõulude asemel Nõukogude ajal?
- Nääripäev. Jõule ametlikult ei tähistatud, aga kombed jäid püsima paljudes peredes.